Seda kaunitari kutsub Jaan hellitavalt Beauty’ks, kuigi tal ka passis ilus nimi - GODIN 5th AVENUE. Valmistatud Kanadas, on ta oma olemuselt 50st pärit archtop kitarr, mida Robert Godin hiljuti taas tootma hakkas. Pilli kere on valmistatud lamineeritud kanada metskirsist, sõrmlaud aga roosipuust. Pillil on üks nn seebikarp helipea ja tore old time sound. Ajakirja Guitar Player lugejad valisid selle 2008 aasta archtop pilliks. http://www.godinguitars.com

BASS-MANDOLIIN on uunikum. Erinevate rahvaste folkmuusikas kasutusel juba sajandeid. Tarzi omanduses oleva pilli täpset sünniaega ei ole teada, aga u. 19 saj. alguse kanti peaks see jääma (Tarz oli siis väga väike). Hämmastava kiirusega sõrmi lühemaks kulutavate klaverikeeltega pilli sound jääb tänu priskele kõlakastile kuhugi kontrabassi ja klaveri vahepeale ning sobib nagu lusikas kõrvaauku esitamaks lugusid stiilis 'Viimane tramm'. Keegi ei tea, miks sel pillil kord aastas kael kahekorra läheb.

NATIONAL RESOPHONIC TRICONE on metallkerega kitarr, milles 3 õhukesest alumiiniumist membraani. Resofoonilisi kitarre valmistas firma National 1930-ndail aastail ja tavalisest akustilisest kitarrist valjem kõla leidis kasutust orkestrites, aga ka tänavamuusikute seas. Kui saabus elektrikitarride ajastu, lõpetati resode tootmine 45 aastaks. 80-ndail alustati tootmist uuesti. Tricone, olgu siis fingerstyle või slide tehnikat kasutades, kõlab väga blues’ilt ja sobib näiteks Robert Johnsoni pärandi esitamiseks. See Volcanic Ash viimitlusega National on valmistatud Tõuni eritellimusena, sooviks oli cut away, Lace helipea ja standardis pakutava palisandrist sõrmlaua asemel eebenipuu. http://www.nationalguitars.com

MBIRA ehk kalimba on musta mandri pill. Koosneb puidust kõlakarbist ja erineva pikkusega metallnaastudest, mis üht otsa pidi karbi külge kinnitatud. Mõnus rahustav näppida, pentatoonika häälestus. Zimbabwes sagenesid hiljuti jalgrattavargused, sest kohalikud avastasid, et kodarad sobivad imehästi mbirakeelteks.

TAYLOR 514-CE on valmistatud USAs. Pilli kõlalaud on punasest seedrist ja kere ameerika troopilisest mahagonist, sõrmlaud eebenipuust. Võrratu pill, aga rohkem remondis käinud kui Miilius hambaarstil. Kõigepealt poetas Jaan pilli ‘töö käigus’ põrandale. Kui tekkinud mõra kinni liimiti, leidsime ühel meelel, et niigi hea kõla läks veel paremaks. Siis algasid elektroonilised jamad. Originaalis peal olnud Taylor Expression System on nüüd vahetatud Fishman Prefix Premium Blend’i vastu. Jamad lõppesid. http://www.taylorguitars.com

WEISSENBORN kitarri looja on Saksamaalt 100 a. eest Ameerikasse kolinud viiuli- ja klaverimeister Hermann Weissenborn. Kuna parasjagu oli Ameerikas havai muusika buum (1920-ndad), disainis meister põlvedel mängitava, õõnsa kaelaga kitarri, mida mängiti vasaku käega metallpulka keeltel libistades ja parema käe sõrmede otsa kinnitatud küünistega sõrmitsedes. Materjalina kasutas praeguseks haruldast Koa puitu. Neid pille valmistati lühikest aega, sest peagi leiutasid vennad Dopyera’d resofoonilise ja valjema Dobro. Nüüd, sajand hiljem, on maheda kõlaga akustilisi havaikitarre jälle valmistama ja armastama hakatud. Tõuni Weiss on valmistatud kuusest ja pähklipuust selle sajandi hakul ühemehe-ettevõttes Lazy River. http://www.lazyriverguitars.com

DA CAPO AB-829 on neljakeelne akustiline fretless basskitarr. Nõnda lihtne ja liigutav see. Suurimaks plussiks, et tänu kogukale kõlakastile saab kasutada ka ilma võimenduseta, näiteks Jääääre kontserdil Tartu Ülikooli Aulas. Kuigi valmistatud tundmatust kartongisarnasest materjalist, on pill üsna ilmastikukindel, mis meie kliimas vaieldamatuks plussiks. Tarzile on ta olnud aastaid tubliks lavakaaslaseks ja küllap on aegajalt edaspidigi.

Pedal Steel kitarr on üks keerulisemaid muusikainstrumente, selle selgeksõppimiseks ühest inimelust tavaliselt ei piisa. Tõuni ‘sinine neljajalgne sõber’ on 10-keelne 3 pedaali ja 4 põlvekangiga GFI ULTRA http://www.gfimusicalproducts.com USA vanahärra Denis Goelho soetas selle, et kodulinnakese noorte (40-ndais aastais) meeste kantribändis kaasa lüüa. Tavaliselt musitseerib ta vanamoelisemal ilma pedaalideta steelkitarril. Kui mehel lood selged ja ta üle 20 kg-se pillikastiga näpus klubi ette jõudis, saabus sinna kummivilinal punane sportauto, mille roolis bändi laulusolisti armukade eksabikaasa. Daam võttis püstoli, kõmmutas läbi klubi klaasukse surnuks mikrofone ülesseadva eksmehe. Seejärel kihutas linna taha metsa ja laskis ka endale kuuli pähe. Uue pedal-steeliga Denis vaatas ja otsustas: see on minu, vana mehe jaoks vist ikka liiga raju. Läks koju, pani pilli neti-müüki ja Tõun, kes juba mitu kuud öösiti arvuti taga USA pillioksjoneid väisas, sattus esimesena peale.

Lap Steel kitarr leiutati väidetavalt juba 1885.aastal Joseph Kekuku poolt, kes 7-aastase poisina kitarr käes raudteel jalutades leidis maast raudpoldi. Talle meeldis hääl, mis tekkis, kui metallpulka kitarrikeeltel libistada ja ta demonstreeris seda ka oma isale, sõpradele, no ja sealt edasi juba kogu maailmale. Kui leiutati elektrikitarr, ei sobinud ka Lap Steel’il ilma helipeata jätkata. Tõunil on au mängida 1962. aastal valmistatud FENDER CHAMP Lap Steel’il, millel väärikas ajalugu. Nimelt on see kuulunud tuntud väliseesti muusiku Peeter Kopvillemi ansambli arsenali.

CARVIN AC 50 on viiekeelne poolakustiline fretless (ilma krihvideta) basskitarr, mida hakati USAs tootma aastal 1995. Sai fretless-bassistide ringkondades kohe hinnatuks oma tüseda soundi ja kauni disaini poolest. Korpus ja kael on mahagonist, sõrmlaud mustast eebenipuust. Kõlalaud on haruldasest Hawaii koapuust, millest valmistati ka näiteks havaikitarre ja ukulelesid. Keeled on kaetud spetsiaalse musta plastikuga, mis koostöös seest õõnsa korpusega tekitavadki maheda, kontrabassilikult toeka ja kandva soundi. Carvini pillimeistrid on öelnud, et see pole lihtsalt instrument, vaid kunstiteos. Jaemüügis teda ei ole, valmistatakse spetsiaalselt tellijale. Tarz vahetas oma senise (papist) bassi päris pilli vastu 2008 aastal IS Music Teami söakal kaasabil ja liigub tasapisi edasi selle pilli arvukate saladuste avastamise põneval ja käänulisel teel.

CAJON [kahon], ehk hispaania keeles lihtsalt kast, ongi lihtne vineerist kast, mille algset päritolu seostatakse hispaania kolonialismiajaga Ameerika mandril ja Lääne- ja Kesk-Aafrikas. Peruu orjad olla tavalisi kalakaste muusikainstrumentidena kasutanud, et isandate poolt peale pandud ”muusikakeelust” osavalt mööda hiilida – kaste, mille peal lihtsalt istuti, polnud võimalik eksimatult muusikamängimise vahendeiks pidada. Samas olla pillidena käigus olnud ka tavalised kummutisahtlid. Ajapikku arenes sellisest toormaterialist välja kaasaegne cajon, mis on viimase aastasaja afro-peruu muusikas olnud üks enim kasutatud instrumente ja jõudnud ka Euroopasse ja Eestisse. Tema esikaane all olevad vedrud annavad löögile maheda soolotrummi kõla ja kaane keskkohast saab kätte ka päris asjaliku basstrummi tümpsu, mis kasti tagaküljes olevast august mõnusasti koos välja pääsevad. 1970-ndatel kinkis Peruu helilooja ja pillimeister Caitro Soto cajon’i tuntud hispaania kitarristile Paco de Luciale. De Lucia oli kasti kõlast piisavalt sisse võetud, et lahkudes ka teine sarnane kaasa võtta ja nii sattus cajon flamenko muusikasse. Teet sai 2009 aasta kevadel kokku suurepärase löökriistamängija Reigo Ahvenaga (kes talle laheksti erialaseid näpunäiteid jagas), sõitis Uppsalasse, tellis kohalikust muusikapoest Mario Cortez’i cajoni http://www.artdrum.com/cajuns.htm (lastes samal ajal kellelgi ära sõita oma jalgrattaga) ja sedaviisi sattus Cajon Jäääärde.

TINAVILED kujutavad endast iiri rahvamuusika lahutamatut osa. Vanimad säilinud viled pärinevad 12st sajandist, kuid neid pille on mainutud juba kolmandast sajandist pärit Iiri kuningate ürikutes. Iiri muusikute külaskäigud Eestisse 1989 ja 1990 aastatel ja Teedu seiklused selles seltskonnas tõid viled ka tema kätte ja tegid temast iirlaste nimetamist mööda tolle aja Eesti parima vilemängija (jättes siinkohal üksikasjalisemalt täpsustamata asjaolu, et peale tema vist keegi, vähemalt iirlaste teada, Eestis vilet ei mänginud). Viledest suurim, Low whistle, on küll palju õhku nõudev, see-eest aga maheda ja sugestiivse kõlaga pill, mis koos tinaviledega Jääääre muidu kitarrikeskset helipilti vaheldusrikkamaks muudab. Muide tinavile kõlas juba Jääääre esimesel kassetil, kui loos 'Mu meel unus mägede taha' oli puhujaks autor Jaak Tuksam isiklikult.

TAKAMINE EG522C on nailonkeeltega kitarr, mille kõla sobib ühtviisi kenasti nii Jääääre brasiililiselt unelevatesse kui ka hispaaniliselt kirglikesse lugudesse. Nagu oma Gibsonitki, proovis Teet seda esmalt Rootsi pillipoes ja sebis siis ökonoomsuse huvides sõprade vahendusel Ameerikamaalt läbi protseduuri, millega ta küll osavasti, aga samas vääritult, meie naaberkuningriigi maksusüsteemi pettis...

CAHON BONGO on nagu suur puust pinal, mille sisse mahuvad heasti nii marakas, saami kuljused kui aastaringselt toimiv sääsetõrjevahend (mis endast bongo koti argist sisu kujutavadki…). Tegelikkuses aga on tegemist suurepäraselt toimiva löökpilliga. Erinevalt klassikalisest nahaga kaetud bongost on see pill tervenisti puust ja vaheseinaga suuremaks ja väiksemaks osaks jagatuna vastab ta löögile erineva kõrgusega helidega. Kõik nagu päris ja pisut lisakski.

GIBSON ES-333 on paljude kuulsuste (Eric Clapton, BB King) poolt usinasti kasutatud Gibson ES-335 noorem vend. Jääääres on ta esialgu rakendust leidnud episoodiliselt aga juba meeldejäävalt (nt Öö On Öö heliplaadil 'Toomingate aja' krestomaatiline soolo).

ALHAMBRA W3 on akustiline metallkeeltega 6-keelne kitarr, Tõuni põhiline tööloom. Valmistatud Hispaanias, ostetud Katalooniast. Barcelona pillipoodnik aitas teha pimetesti ja sai tänutäheks kolmveerand pdl Vana Tallinnat. Ameerika suguvendadest odavam, 'asiaatidest' kvaliteetsem. Sees on Fishman kurekaelaga mikrofon (Prefix Premium Blend). http://www.alhambrasl.com